Ajalugu 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega.

1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!)

1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.).

1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud.

1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile

1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.

1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale.

1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas.

1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti

1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu.

1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta.

1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani.

2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina.

Püssirohukelder asub Toomemäe kaldas, Raekoja taga, Pirogovi pargis. Sisse pääseb Püssirohukeldrisse Lossi tänava poolt. Fassaadimüüritis kahe kaldkontraforsiga moodustab tugimüüri kaldanõlva põhjaküljele. Püssirohukelder on ehitatud vanasse linnusekraavi, mis lahutas kindlust eeskindlusest. Ehitamisel kasutati lossikraavi vanad, paksud tugimüürid ära külgseinteks.
Keldri mõõtmed on suured: eelkeldri osa 33m², põhikelder 250m², seda ümbritsev käik 163m². Mõlemat keldrit sildav teravkaarne võlv on tipul üle 10 m kõrge. Keldriseinte paksus on ligikaudu 2,5m. Võlvide 3m paksusel täitepinnasel kasvavad puud ja on jalgteed, kaldanõlva ääristab metallist kaitsepiire.

Actions: join